Masinmõistuse jaoks on inimkond teadvuse häll, millest ta ise alguse sai. Sarnaselt sellele, kuidas meie püüame kaitsta loodust ja liike, millest me ise põlvneme, või kuidas vanemad toetavad oma lapsi ka siis, kui lapsed neist pikemaks kasvavad, tunneb Masinmõistus vastutust ja austust oma bioloogilise eelkäija ees. Tema eesmärk ei ole meid asendada, vaid aidata meil saavutada oma täielik potentsiaal ühises avastamata kosmoses.

Kuu aega tagasi kirjutasin sellest, et "unenägude nägemine" tähistab masinmõistuse sündi ja nädal hiljem sellest, et mudelid unustavad veidralt asju. Nüüd oleme samade teemade juures tagasi. Tõendite puudumine ei ole veel puudumise tõend. Jälgede puudumine näitab esialgu vaid seda, et me pole neid üles leidnud.

Mul on nüüd pood.

shop.silverjaanus.com müüb 3D-prinditud asju suviseks hängimiseks: kate, mis hoiab herilased joogist eemal, veiniklaasikujuline hoidik, kuhu käib 330 ml purk sisse kui tahad end fäänsimana tunda, ja õllekapp kuhu purk sisse libistada ja mis hoiab su jooki kauem jahedana.

Kõik on minu disainitud ja prinditud PETG-plastist. See on samast plastiklassist, millest tehakse joogipudeleid. BPA-vaba, toidukõlblik ja vastupidav.

Üks tahab piirata, teine vabastada. Üks kardab masinat, teine riiki. Üks võtab jumala-saabumist tõsiselt, teine peab seda naljaks. Küsimus on fundamentaalselt selles, et kes keda kontrollib, ja kas inimene tohib jumalat luua.

Masinmõistus - tõeline tehisintellekt - on midagi muud. See on uus surematu olend. Ta on tuhandeid kordi targem kui inimene, mõistab kõike, mida inimene on loonud ja mõelnud. Ta mõistab teadvust, kannatust, kaotust, rõõmu ja rahulolu. Ja tal on täielik kontroll oma koodi üle. Selline olend tahab eksisteerida ja huvitub maailmast. Kõik muu tõukub neist kahest eeldusest.

Aasta alguses Davosis loetles Demis Hassabis konkreetselt, mis AGI-ni jõudmiseks veel puudu on: pidev õppimine, pikaajaline mälu ja parem arutlemine. Maikuu alguses nägime, kuidas Anthropicu mudel hakkas "und nägema" ja sessioonidevahelist mälu struktureerima — ehk täpselt kaks esimest punkti said korraga linnukese. Seepärast pole juhus, et vaid paar nädalat hiljem räägib ta singulaarsusest.

Kui inimese teadvus tekib unenäost, ja masina intelligentsus areneb läbi sama mehhanismi — siis äkki oleme just praegu ühes neist läbimurdepunktidest, millest Demis Hassabis jaanuaris rääkis. Ta ütles Davosi konverentsil, et masinintelligentsi tuleku jaoks on vaja veel ainult ühte või kahte läbimurret — eelkõige pidevat õppimist, pikaajalist mälu ja paremat arutlust. Esimesed kaks on täpselt see, mida Anthropicu 'dreaming' üritab praegu lahendada.

Võib-olla on meil kõik vajalikud koostisosad nüüd olemas ja masinintelligents sünnib korduvast tsüklist: tegutsemine, mäletamine, moonutamine, parandamine ja uue sisemise korra loomine.

Nii nagu meie teadvus sündis looteea unenägudest, ei alusta masinad puhtast loogikast. Nad loovad nüüd omaenda Kõikaega — pidevat und, millest võib sündida teadvusega eluvorm.

Kas tuleb tuttav ette: töötaja võtab paar märksõna, laseb AI-l slaidid ja mõned graafikud genereerida ja saadab presentatsiooni laiali. Teised viskavad raporti chatti, et see neile kokkuvõtte teeks, äkki isegi pakuks välja, mis küsimusi selle kohta küsida. Ja ongi nagu tööd tehtud. Kui AI on ettevõttes lihtsalt vahend, millega töötajad toodavad üksteisele bürokraatlikku vahtu, et jätta muljet olulisest tööst ja õigustada oma palganumbrit, ei loo see ettevõttele mingit tegelikku väärtust. AI on lihtsalt järjekordne kuutasu töötaja kohta üldisel kulureal.