"Kapitalism ja turumajandus [või mis sellest järele on jäänud] on jõudnud punkti, kus nad hävitavad üha enam kogu ühiskonda. See on üsna selge, kui vaadelda tähelepanelikult maailmas korduvate finantskriiside põhjuseid, süvenevat lõhet rikaste ja vaeste vahel, massilist keskkonnaseisundi halvenemist maailma teatud piirkondades ja sealhulgas kliimamuutuste põhjustatud keskkonnakatastroofe. Kapitalism sellisel kujul kesta ei saa," kirjutab raamatus "After Capitalism" Emersoni kolledži [1] kauaaegne majandusjuht Michael Spence.

Spence'i raamatu lähtekoht on Rudolf Steineri [2] arusaam ühiskonna kolme valdkonna erinevast loogikast, mille võib lühidalt kokku võtta nii: 1) vaimu- ja kultuurielu vajab vabadust; 2) õiguselu peab lähtuma inimeste võrdsusest; 3) majanduselu ülesanne on inimeste vajaduste rahuldamine koostöö ja vastastikuse abistamise kaudu.

Steineri vaadetest me tema mõtte ja waldorfpedagoogika kauaaegsete edendajate Aivar Halleri ja Sulev Ojapiga selles saates peaasjalikult rääkisimegi.

Head kuulamist!

Hardo

——————————————

[1] https://emerson.org.uk

[2] https://youtu.be/n7ohA8jp5DI?si=3fgtm3z5BG9x99Ow&t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Paidagogos oli antiikmaailmas teadupärast last kooli saatev ori," kirjutab Tiiu Kuurme artiklis "Paedagogia perennis ja katkestuste kultuur" [1]. "Hiljem samastus ta kasvatajaga, õpetajaga, saatjaga, mentoriga. Vaadeldes aateajalugu linnulennul, on kõigi meie aegadeni jõudnud mõtlejate sõnumite keskmes küsimus inimesest."

Mul ja nii mõnelgi teisel on tunne, et viimastel aastakümnetel on esiplaanile tõusnud küsimus Masinast – nii nimetab tervet elu optimeerimise, kontrolli ja tõhususe loogika alla painutavat maailmakäsitust inglise kirjanik Paul Kingsnorth. Vestluse viimasel pooltunnil viisingi jutu Masinale. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu,“ tsiteerisin ma hakatuseks Kingsnorthi [2]. "Kristuse asemele on tulnud Ahriman," noppis mu jutu üles Tiiu, viidates Rudolf Steineri 1919. aastal Zürichis peetud loengule "Ahrimani pettus".

Steineri käsitluses mõjutavad inimkonna vaimset evolutsiooni kaks vastandlikku jõudu – Lucifer ja Ahriman – ning neid tasakaalustav ja ületav Kristus. Lucifer, langenud ingel, tõmbab inimesi materiaalsest maailmast puhtvaimsesse gnostilisse ühtsusesse. Muistse zoroastristliku deemoni järgi nime saanud Ahriman on seevastu läbinisti materiaalne olend, kelle maailmakäsitus on "kalkuleeriv, "jääkülm" ja ratsionaalne," kirjutab Kingsnorth raamatus "Against the Machine" [3]. "Ahrimani pärusmaaks on majandus, teadus, tehnoloogia ja kõik, mis on teraskõva ja tulevikku suunatud."

Suur osa järelejäänud vestlusest keerleski selle ümber, kuidas Ahrimanile vastu seista. Lõpuminutitel tuli jutuks Tähenduse teejuhtide 17. numbris ilmunud intervjuu USA teoloogi Matthew Foxiga ("Ökoloogia on praktiline kosmoloogia", 2.22 [4]). Fox väitis seal, et endise hävituslenduri pööramine müstikuks maksab 42 miljonit dollarit piloodi kohta [5]. "On seda ehk võimalik teha odavamalt?" uurisin ma oma vestluskaaslastelt. "Seda saab teha isegi tasuta, kui inimest tabab mingi kohutav isiklik vapustus," kostis selle peale Rea Raus. Lõpuks nentisime siiski, et meie võimalused kaaskodanikke ühte või teise suunda pöörata on üsna piiratud ning ega meil peale nende eest palvetamise kuigi palju muid võimalusi ei olegi.

Seetõttu lõppes jutuajamine üleskutsega palvetada Jürgen Ligi eest.

Head kuulamist!

Hardo

———————————————

[1] https://www.opleht.ee/2024/11/paedagogia-perennis-ja-katkestuste-kultuur/

[2] https://edasi.org/276472/hardo-pajula-kaks-kiilakat-ja-nende-kamm/

[3] https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/kultuur-ja-uhiskond/filosoofia/against-the-machine/2243635

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7457148/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-matthew-foxiga-okoloogia-on-praktiline-kosmoloogia

[5] https://www.youtube.com/live/JiqwisgI2Xg?t=1s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ei ole ime, et inimesed küsivad: mis sorti reaalsuses me õigupoolest elame? On see mingi jabur film? Ma sõidan jalgrattal läbi hüljatud linna ja mõtlen, kas ma olen sattunud zombi-filmi? Tegelikult oleme elanud zombi-filmis juba mitmeid aastaid, sest meie vanad ideed ja nendele ehitatud süsteemid on olnud surnud juba mõnda aega. Meid ümbritsevad zombi-institutsioonid. Need surid tegelikult võib-olla juba 2008. aastal," ütles meile Tähenduse teejuhtide 8. numbris intervjueeritud endine finantsajakirjanik Jules Evans [1].

"Mis sorti reaalsuses me õigupoolest elame?" oligi selle vestlusringi keskne küsimus. Vestluse viimasel pooltunnil palusin ma stuudiokülalistel kommenteerida inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi mõtet, et käimasolev kobarkriis on oma olemuselt spirituaalne ning see on ka põhjus, miks me ei leia sellele poliitilisi ega majanduslikke lahendusi [2]. "Minu arust on täiesti selge, et kriis ei ole seotud sellega, et me oleksime vaesuses või puuduses. Läänemaailmas pole see kindlasti nii. Kriis on ikkagi esmasjoones inimese peas, tema vaimsuses ja väärtusmaailmas. Süsteem, mis võimaldaks tal maailma seletada ja selles orienteeruda, on täiesti hägustunud, seda õieti polegi. Ma olen sellega täiesti nõus," vastas selle peale Heido. Kõige lõpuks jõudsime Indreku sõnastatud järeldusele, et allakukkuvas lennukis pole ateiste.

Head kuulamist!

Hardo

———————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7231062... [2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.